Sõit Lõuna Eestisse

... ja täpsemalt siis Räpinasse Mägiotsa külla Männitammetallu.

Hommik nagu ikka oli pilves ja tuuline. Meie aga sellest välja ei teinud ja reisieelne meeleolu oli mõnus. Nii me siis startisime hommikul kahe autoga õemehe juubelile. Sõita on mõnus kui saab loodust imetleda ja niisama lobiseda. Pliksid nii kui autosse said, hakkasid oma lastelaule nõudma ja nii me siis lastelaulude saatel sõitsime. Emilile igastahes minu laulmine ei meeldinud ja nii ma kaasa laulda ei saanud. Ta meil vist individualist, rahul ainult enda esinemisega.
Vahepeatuse tegime Tartus Edeni keskuses. Seal sai veidi jalga sirutatud ja tähtsamad ostud tehtud. Pliksid said õhupallid ja kõik olid rahul.
Tore oli jälle üle pika aja õe pere näha. Viimati käisin seal 2 aastat tagasi ja muutusi oli ikka päris palju. Peale selle, et kodu oli ehitatud ja aeda kaunistatud, vudis juubelil ikka päris palju väikseid põnne.
Ilmaga meil vedas, puhus päris tugev tuul ja sääsed olid kõik peidus. Nii said lapsed õues joosta ja ei pidanud kartma neid hiiglaslike õgardeid.

Helina ja Priit oli endale aga suure kutsa Stefi võtnud, kellele meeldis lastega mängida ja oh seda naeru ja nalja.

Saime peenralt ka esimesed valminud maasikad, mis Eero meile õe aiamaalt käis otsimas. No olid ikka head küll. Oma peenramaa maasikad on parimad.

Pühapäeval olime jälle tagasi Väikese-Nõial ja küll tüdrukutel oli hea meel jälle Sandrat näha.