Jõulud, jõulud, jõulud!

Sel aastal on mul jälle see mõnus jõulutunne.

Ei tea, kas see on tulnud koju toodud jõulupuust, piparkoogilõhnast, jõuluvana ootusest või mind ümbritsevatest kallitest inimestest. Igastahes on see tunne väga mõnus.

Ei saa ju mainimata jätta oma kõige kallimaid päkapikuplikse, kes mu juures ringi siblavad,kogu aeg millegagi tegelevad ja pidevalt millestki lobisevad. Jõulud koos põnnidega on palju huvitavamad ja rõõmurikkamad. Pliksid panevad elu vaatama hoopis teise pilguga ja õpetavad tundma rõõmu igast väiksest asjast, mida meie täiskasvanud kipume tihti unustama.

Kas või see, kui laps kallistab sind ja ütleb: "Emme, kallis oled". Ei ole ju raske lihtsalt kallistada ja öelda teisele, kui kallis ta on. Kui tihti me siis seda oma kallitele inimestele ütleme?

Või siis hommikul kui silmad lahti teen ja ta vaatab sind armsal pilgul ja ütleb: "Tere hommukit, emme" ja annab musi ning kui tahaks veidi veel silmi kinni panna, saan pai ja kutsutakse mind: "Emme, emme lämme tuppa, Emili (Bianna)sooja piima jooma".

Väikestest päkapliksidest on sirgunud juba päris suured ja asjalikud emme pisipikud.

Esimesel pildil siis meie kodu päkapliksid sellel aastal, teised kaks fotot on tehtud eelmisel aastal.

Ja muidugi oskavad meie kodu päkakad olla tõsised või väga vallatud, kavalad või siis jälle väga mõtlikud ning mõnikord kurvad ja veidi ka jonnakad :)

Jõulud veedame looduse rüppes. Ootan juba maale minekut ja ka tüdrukud räägivad pidevalt, millal nad oma Sannat (Sandra) näevad. Loodame siis ka jõulutaati näha, sest päkapikud ju ometi iga päev käivad ja sussi sisse midagi toovad. Vast nad siis ka jõulutaadile on rääkinud, et teda väga, väga Sepatallu 25.12 oodatakse.

KAUNEID LUMISEID JÕULE KÕIGILE!

Juba käes...

3. advent.

Kuhu see jõulukuu küll kiirustab?

Sai nagu alles advendi esimene küünal süüdatud ja nüüd siis põleb neid juba kolm.

Õnneks on siiski nii palju aega olnud, et jõulupärjad sai ustele ise meisterdatud ning üles pandud ja veidi veel tube kaunistatud.

Mul muidugi juba jõulud südames ja toad vist veidi ülegi ehitud. Aga nagu ma ju olen - (juba emagi ütles, et olin titena nagu väike harakas - kõik mis läikis, see mu silma särama pani) ei suuda midagi kappi jätta, et kõik tuleb

kapist välja võtta ja veidi veel juurde osta ning siis kenasti see tubadesse jagada ja üles riputada.

Väikene jõulupuu sai juba 2. advendil metsast toodud. See nüüd lastetoas olemas. Tuleb nüüd veel otsustada, kas sel aastal suure jõulupuu ka toome.

Käisime täna Kadriorus jalutamas. Küll oli mõnus ilm. Maad kattis valge lumevaip ja taevast lendles lumehelbeid aina juurde. Pliksidele oli see muidugi esimene kord, kus nad lumesajus jalutasid. Nii siis Emili aina vaatas taeva poole suu lahti ja üritas lumehelbeid süüa. Brianna aga vaatas parte ja tantsis neile.

Kui küsisin, mis häält part teeb, tuli Brinnu suust üks kõva häälega öeldud pääks, pääks.

Vestlus: "Tuleb..."

Mina jalutasin 5 meetrit eespool, kui kuulen selja taga Emili häält "Tuleb!" Mina muidugi kohe küsisin "Kes tuleb?" Emili: "Lumi tuleb".

Igastahes rahulikku ja mõnusat advendiaega kõigile.