Juba käes...

3. advent.

Kuhu see jõulukuu küll kiirustab?

Sai nagu alles advendi esimene küünal süüdatud ja nüüd siis põleb neid juba kolm.

Õnneks on siiski nii palju aega olnud, et jõulupärjad sai ustele ise meisterdatud ning üles pandud ja veidi veel tube kaunistatud.

Mul muidugi juba jõulud südames ja toad vist veidi ülegi ehitud. Aga nagu ma ju olen - (juba emagi ütles, et olin titena nagu väike harakas - kõik mis läikis, see mu silma särama pani) ei suuda midagi kappi jätta, et kõik tuleb

kapist välja võtta ja veidi veel juurde osta ning siis kenasti see tubadesse jagada ja üles riputada.

Väikene jõulupuu sai juba 2. advendil metsast toodud. See nüüd lastetoas olemas. Tuleb nüüd veel otsustada, kas sel aastal suure jõulupuu ka toome.

Käisime täna Kadriorus jalutamas. Küll oli mõnus ilm. Maad kattis valge lumevaip ja taevast lendles lumehelbeid aina juurde. Pliksidele oli see muidugi esimene kord, kus nad lumesajus jalutasid. Nii siis Emili aina vaatas taeva poole suu lahti ja üritas lumehelbeid süüa. Brianna aga vaatas parte ja tantsis neile.

Kui küsisin, mis häält part teeb, tuli Brinnu suust üks kõva häälega öeldud pääks, pääks.

Vestlus: "Tuleb..."

Mina jalutasin 5 meetrit eespool, kui kuulen selja taga Emili häält "Tuleb!" Mina muidugi kohe küsisin "Kes tuleb?" Emili: "Lumi tuleb".

Igastahes rahulikku ja mõnusat advendiaega kõigile.