Veidi ka loodust!

Päev algas sportlikult, ikka kepikõnni tähe all, kuid fotoka pistsin põuetasku ja mõtlesin, et kui mõni ilus koht silma jääb, siis jäädvustan selle. Ja muidugi.... neid kauneid kohti mida klõpsata oli päris palju ja see 1,5 tundi läks rohkem looduse imetlemise peale. Siiski, kui koju jõudsime olime päeva nautlemisega väga rahul.

Kui pool maad oli käidud, näitas Virve meile venitusharjutusi sabale??? Ise oli ta aga väga rahul ja õnnelik. Mina ja Madli aga poseerime Jaaniplatsi välikäimlaukse najal :)

Tagasiteel kohtasin väga armast ussikest, kes oli ära eksinud. Näitasin talle õige suuna ja panin ta kivi juurde ning soovisin kauneid unenägusid. Loodan, et selle kivi juures oli õige kodu ja praegu ta juba tudub mõnusasti.

Ja veel, kes siis muu, kui mu oma õde arvas, et kingib juba ette ära mulle nimepäevaks, vot sellised asjad.....

Ta oli kindel, et saabas toob õnne ja sammal on lihtsalt ju kaunis. Esimest väidet nagu ei usu, kuid sammal oli tõesti ilus.

Siin me aga läheme vanaemale külla. Jalutada on 100 meetrit kuid Emili arvas, et loodust peab nautima ja nii see väike retk kestis meil 20 minutit. Vaene koer, see oli väga ärevil, sest ei teadnud, kas minna Brianna juurde, kes 10 meetrit eespool oli või oodata Emilit, kes rohtu, lehti, jääkirmet ja kõike muud huvitavat vaatama pidi. Lõpuks Leedi lihtsalt sörkis ühe pliksi juurest teise juurde. Ta meil tubli lastevalvur.