Päev algas sportlikult, ikka kepikõnni tähe all, kuid fotoka pistsin põuetasku ja mõtlesin, et kui mõni ilus koht silma jääb, siis jäädvustan selle. Ja muidugi.... neid kauneid kohti mida klõpsata oli päris palju ja see 1,5 tundi läks rohkem looduse imetlemise peale. Siiski, kui koju jõudsime olime päeva nautlemisega väga rahul.
Ta oli kindel, et saabas toob õnne ja sammal on lihtsalt ju kaunis. Esimest väidet nagu ei usu, kuid sammal oli tõesti ilus.

Siin me aga läheme vanaemale külla. Jalutada on 100 meetrit kuid Emili arvas, et loodust peab nautima ja nii see väike retk kestis meil 20 minutit. Vaene koer, see oli väga ärevil, sest ei teadnud, kas minna Brianna juurde, kes 10 meetrit eespool oli või oodata Emilit, kes rohtu, lehti, jääkirmet ja kõike muud huvitavat vaatama pidi. Lõpuks Leedi lihtsalt sörkis ühe pliksi juurest teise juurde. Ta meil tubli lastevalvur.
Loodus on mõnus ja liikumine hea, meiegi püüame iga päev õue jõuda ja avastame siinsama linnapargiski üht teist põnevat :) aga igast võimalusest maale minna, haarame kindlasti kinni ;p
VastaKustuta